Digitaalne audio – Helitöötlusprogrammid

Muusikas kasutatakse helitöötlust (audio editing), et muuta salvestatud heli otse salvestusmeedial. Esimene helitöötluse meetod oli kahekordne salvestus, mida kasutati 1920ndatel. Selles meetodis salvestati esmalt ühele grammofoniplaadile osa muusikapalast ja seejärel mängiti seda teise salvestuse ajal taustaks, võimaldades lauljatel endale ise taustalaulu lisada.

  1. sajandi keskel välja töötatud magnetlinditehnoloogia võimaldas helitöötluse täpsemat teostamist. Algselt kasutati lintmagnetofone, kus lindile salvestatud heli lõigati ja kopeeriti kääridega ning seejärel liideti spetsiaalse kleeplindiga. Juba analooghelitöötluse ajastul kasutati seadmeid, mis töötlesid sisendsignaali erinevalt, luues moonutatud väljundsignaali. Selliseid seadmeid nimetatakse signaaliprotsessoriteks.

Tänapäeval kasutatakse digitaalseid heliredaktoreid, nagu näiteks Digidesigni “Sound Designer”, mis ilmus 1980ndate lõpus. Need kasutavad digitaalseid signaaliprotsessoreid (DSP), mis on tihti analoogsete seadmete digitaalsed vasted. Digitaalsed heliredaktorid võimaldavad heli digitaalselt salvestada arvuti mäluseadmetele, määrata heliklippide alguse, lõpu ja kestuse, kombineerida erinevaid heliklippe, reguleerida helitugevust ja panoraamimist ning rakendada erinevaid efekte.

Termin “DAW” (Digital Audio Workstation) viitab tänapäeval heli salvestamiseks, töötlemiseks ja taasesitamiseks mõeldud süsteemidele. DAW võib olla arvutil põhinev, koosnedes arvutist, helikaardist ja helitöötlustarkvarast, või integreeritud süsteem, mis koosneb mikseripuldist, kontrollpaneelist ja digitaalsest liidesest ühel seadmel. Helitöötlusvõtteid ja efekte saab rakendada nii reaalajas kui ka mitte-reaalajas, olenevalt kasutatavatest vahenditest.

Kokkuvõttes on DAW heli salvestamise, töötlemise ja esitlemise süsteem, mis võimaldab kasutajatel luua professionaalset heli kodustes tingimustes, kasutades arvutit ja vastavat tarkvara.

Mis on heli?

Heli ehk helilaine on elastses keskkonnas leviv võnkumine. See oleks mõiste lühike definitsioon. Kui läheneda asjale natuke täpsemalt, siis on tegelikult vaja teada kuidas heli tekib, kuidas see levib ning kuidas me sellest aru saame. Seega tahan öelda, et heli koosneb kolmest komponendist:

  • heli tekitamine (allikas)
  • heli levimine
  • heli vastuvõtmine

Heli tekitamiseks peab olema midagi, mis võngub. Näiteks keelpilli keel, trummikile või näiteks meie enda häälepaelad. See paneb omakorda liikuma ümbritsevad õhumolekulid, mis pressitakse teatud suunal kokku. Samal ajal aga tagapool tekkinud hõredad molekulid hakkavad neid tagasi kiskuma. Nii tekibki võnkumine, mis levib edasi ahelreaktsioonina.

Helilaine levimiseks on vaja alati mingit keskkonda. Olgu selleks näiteks õhk, vesi, metall vms. Vaakumis helilained ei levi, seda sellepärast, et puudub keskkond, mis seda edasi kannaks! Mida tihedam on helilaineid kandev keskkond, seda kiiremini see levib (helikiirus). Näiteks õhus levib heli kiirusega 332m/s ehk 1km läbimiseks kulub 3 sekundit. Samas vees liigub heli 1450m/s ja metallis 5850m/s.

Mitmerealine töötlus

Programmid, mis on mõeldud mitmeraeliseks töötluseks (multitrack editing). Tavaliselt nö proffesionaalsed helitöötlusprogrammid, mis teevad kõike – salvestavad, töötlevad ja esitlevad. Sobib tegelemiseks bändidega, taskuhäälinguks (audio podcast), miksid, filmide ja animatsioonide helindamiseks jne. Tuntumad neist on arvatavasti:

Erinevate programmide võrdlused leiad siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_multitrack_recording_software

Üherajaline töötlus

Siia gruppi võiksid kuuluda programmid, mis on mõeldud töötamaks ühe mono või stereo helifailiga. Seda puhastada, lõigata välja tükke, optimeerida. See ei tähenda, et ei saaks tega mitmerealist helitöötlust. Ühesõnaga hea ja kiire ning reeglina tasuta. Tuntumad programmid võiksid olla näiteks:

Online-töötlus

Veebis liigub päris huvitavaid asju. Tegelikult ma ei ole päris kindel, kas need sobivad reaalseks tööks aga põnev on mängida küll. Eks proovi ja otsuta ise:

Heliklippidel põhinev töötlus

Sellised programmid on mõeldud nö. valmis heliklippide (samples) kokkusättimiseks. Valmisklipid on reeglina esitatavad lõpmatuseni (loop) ja on juba programmiga kaasas. Sinu asi on muuta tempot ja panna soovitud järjekorda. Heliklippe on võimalus luua ka ise.

Pistikprogrammid

Pistikprogrammid (plugins) on pisikesed programmid laiendamaks mõne programmi helitöötluse võimalusi. Tavaliselt on need tehtud mingi kindla asja tegemiseks.

Muu

Siia alla paigutaksin helitöötluse seisukohalt kõik ülejäänud programmid, mis võiks abiks olla. Erinavad virtuaalsed muusikariistad, noodiredaktorid, djmikserid, konverterid, audioCD loomise tarkvara, telefoni rakendused jne.

Efektid

Viivitusefektid põhinevad suurel hulgal heli, mida hoitakse veidi aega kinni ning mis kleebitakse originaaliga kokku. Muudetakse helitugevust. Viivitus võib olla erineva ja muutuva efektiga.

  • delay – pakub ajalisel viivitusel põhinevaid efekte. Originaalsignaaliga kombineeritakse lühikese viivituse järel tema koopia.
  • flange – on digital delay üks erijuht, mille korral viivitust moduleeritakse vahemikus 0 – 5 ms sagedusega 0,5 Hz. Paljud helitöötlusprogrammid pakuvad valida ainult eelseadeid.
  • chorus – efekt on oma nime saanud selle järgi, et ta muudab vokaalmaterjali salvestuse selliseks nagu oleks kaks või enam inimest kõnelenud/laulnud.

Mõned funktsioonid

Tuleb leida nullpunktid.
Edit menüü – Zero (Find Zero Crossings)
Saab salvestada ainult valitud osa – File – Export Selected Audio
Edit – Remove Special – teatud osa eemaldamine. NB! Jälgi, missugune osa jääb alles. (Trim Audio või Silence Audio)
Time Shift Tool – aja nihutamise tööriist
Mitme klipiga töö tegemisel tuleb arvestada iga klipi eripäraga ning kokkusobivusega. Tuleb kuulata ja võrrelda.

Müra vähendamine

Nihe tekitab madalsagedused tühimikud. Peale helisalvestust DC offset (Effect – Normalize).
Salvestuse algusesse ja lõppu tuleb lisada vaikuse aeg.
Hiireklõps – lohistamine – Effect – Noise reduction

  • Samm 1 — Get noise profile
  • Samm 2 — Hiireklõps – lohistamine – Effect – Noise reduction 

Optimaalne normaliseerimine on 12 dB.
Hiireklõps – lohistamine – Effect – Sensibility. Optimaalne on 6.
Hiireklõps – lohistamine – Effect – Frequency smoothing (bands)
Kindlasti tuleb kasutada eelvaadet. Kui müra ei kostu, siis on kõik korras.
Kui müra kaob ära, siis kaob alati ka midagi kasulikku. 
​Kui liiga palju müra tasandust teha, siis muutub hääl robotlikuks.

Change ​funktsioonid

  • Change speed – kiiruse muutmine (nagu gramafon)
  • Change tempo – tempo muutmine
  • Change pitch – tämbri muutmine

Preproduktsioon:

• Preproduktsioon on salvestuse planeerimine – näiteks:

• Mis tehnika abil salvestatakse intervjuu, kas mikrofonid onkaadris või sellest väljas (TV) – sellest sõltub mikrofoni valik

• Millele salvestatakse: kas arvutisse, HD-salvestile,MP3-diktofonile jne.

• Milline on salvestatava bändi koosseis ja muusika, kassalvestatakse korraga või ridahaaval, seega tehnika jaruumi planeerimine

• Stuudioaja planeerimine

Salvestamine:

• Salvestatakse stuudios, kontserdisaalis, välitingimustes(näit intervjuud või loodushäälte salvestamine)

• Kasutatav tehnika peab vastama vajadustele

• Tuleb pöörata tähelepanu tehnilisele kvaliteedile – eitohi olla digitaalset moonutust, samas peab nivooolema piisav, mürasid võimalikult madalal hoides

• Kunstiliselt võimalikult kõrgetasemeline – luuesstuudios sobiva psühholoogilise atmosfääri

Postproduktsioon

• Eestikeelne sobiv termin oleks heli järeltöötlus.

• Filmiheli korral aga JÄRELHELINDAMINE

• Postproduktsioon on materjali salvestusjärgne töötlemine, valimine,lõikamine, jätkamine

• Enamasti toimub postproduktsioon tänapäeval arvutikeskkonnas,enamasti salvestusprogrammi abil

• Eriti komplitseeritud juhtudel minnakse failidega vahepealspetsiaalsetesse redigeerimisprogrammidesse (Wavelab, AdobeAudition, VS Peak, Izotope RX)

Miksimine

• Miksimine on salvestatud helifailide ehk partiidekokkuliitmine uueks terviklikuks failiks mono,stereo või ruumiheli (surround)-formaadis

• Reguleeritakse partiide tugevusi, panoraami,dünaamikat, helieffekte, tämbreid ja muusikapuhul püütakse leida-lisada, miskit, mis teeksteose huvitavaks

Masterdamine

• Masterdamine on miksitud materjalile lõpliku lihviandmine

• Seadistatakse lõplikult teose üldine helitugevus,dünaamika, tämber, effektid jne

• Muusikas on CD-premaster ehk CD-master viimaneetapp enne materjali tirazeerimist plaadivabrikus